Kui saad seda endale lubada, vähenda lapseootuse ajal koormust ja ära võta lisatööd. Ära tööta kuni sünnituseni. Räägi oma tööandjaga, kuidas saaksid teha puhkepause, et sirutada selga ja liigutada jalgu. Sellistele pausidele on sul seaduslik õigus.
Rasedana ei tohi teha tööd, mis on seotud ohuga: põrutused, vibratsioon, müra, kiirgus, liiga kõrge või madal õhutemperatuur, ohtlikud kemikaalid, raskuste käsitsi tõstmine, füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavad sundasendid või -liigutused. Kui sinu töö on selline, on tööandja kohustatud tagama sulle kergema töö või lühema tööaja; kui see pole võimalik, võid minna töövõimetuslehele, mille eest maksab hüvitist tervisekassa.
Samuti on sul võimalus käia tööajast vajalikel ämmaemanda- ja arstivisiitidel, ilma et peaksid puudutud tunni võrra õhtul kauem tööl olema. Päevatasu puudutud tunni eest ei vähene. Rasedat ei tohi koondada, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel. Tea sedagi, et töölähetusse võib sind saata üksnes sinu nõusolekul.
Vanemapuhkus ja -hüvitised
Lapseootaja võib jääda emapuhkusele 30–70 päeva enne sünnituse eeldatavat tähtaega. Selle eest maksab sotsiaalkindlustusamet hüvitist. Emapuhkusele jäämisest tuleb tööandjat ette teavitada vähemalt 30 kalendripäeva. Emal, kes ei tööta, tekib emahüvitise õigus lapse sünnil. Pärast laps sündi on sul ja su partneril õigus vanemapuhkusele ja -hüvitisele. Kuna vanemapuhkuse ajad ja hüvitiste määrad ajas muutuvad, saad kõige värskema info sotsiaalkindlustusameti kodulehelt sotsiaalkindlustusamet.ee.
