Sinu vastsündinu

Peakuju

Vastsündinu pea on kukla suunas veidi välja venitatud ja pigem koonusekujuline kui ümar. Mõni koht võib olla sinakam või ettevõlvunud. See on tavaline laste puhul, kes sünnivad pea ees. Vastsündinu koljuluud on pehmemad kui täiskasvanul ega ole sünniks veel päris kokku kasvanud. Nii saavad need sünnituse ajal veidi kohanduda, et kitsastest sünnitusteedest paremini läbi mahtuda.

Silmalaud

võivad olla turses ja silmavalgetel leiduda väikseid verevalumeid. Needki on tekkinud sünnitusteede läbimisel ja kaovad iseenesest – tursed paari päeva, verevalumid mõne nädalaga.

Lõge

Lapse peas on kaks lõget. Suuremat neist võid tunda otsmikuluu ja kiiruluude ühinemiskohal – seal on pehme koht, nn suur lõge, mis tuksub südamega ühes rütmis ja mille arvelt saab pea esimese eluaasta jooksul kasvada. Sõltuvalt lõgeme suurusest kasvab see kinni 1–1,5 aastaga.

Sinakas nahk

Kui esimesel päeval on lapse käed-jalad sinakad seetõttu, et ta hoiab soojust kokku, siis mõne päeva pärast ei ole see tavaliselt tingitud külmast, vaid vereringe kohanemisest. Kuna punaseid vereliblesid on palju, on veri üsna paks ja jõuab kaugematesse kehaosadesse aeglasemalt. Pisut sinakam ja turses võib olla ka vastsündinu nägu. Mõnikord on näol ja kaelal pisikesed tumepunased täppverevalumid, eriti siis, kui sündides on lapsel olnud nabanöör ümber kaela. Need kaovad aja möödudes ise.

Kurenokajälg

Beebi ninajuurel, silmalaugudel ja kuklal on sageli väikesed sinakaspunased laigud, nn kurenokajäljed. Need võivad mõne kuuga iseenesest kaduda, ent võivad nähtavad olla ka veel aastaid, eriti kui laps nutab.

Kehatemperatuur

Vastsündinu veri on paksem kui suurel inimesel ja seetõttu käed-jalad külmavõitu. Kui kardad, et lapsel on jahe, katsu ta kukalt, enne kui otsustad talle rohkem riideid selga panna. Beebid on temperatuuri suhtes üsna tundlikud. Kuna nad ise ei suuda veel kehatemperatuuri püsivana hoida, püüa õige riietumisega vältida nii alajahtumist kui ka ülekuumenemist. Magamisel kasuta mitut tekikest, nii saad eemaldada või lisada kihte ilma beebit äratamata.

Valged täpikesed

mida on eriti palju ninal ja otsmikul, on avanemata rasunäärmed, mis alles kohandavad oma tööd uues keskkonnas. Ära neid pigista, sest nagu paljud vastsündinu iseärasused, kaovad ka need peagi.

Ninakinnisus

Vastsündinu võib sageli aevastada, ilma et oleks tegu nohuga. Ta tuleb siia maailma looteveest, tema limaskest on olnud üheksa kuud niiskuses. Pärast sündi muutub nina limaskest mõnikord väga kuivaks, kuni laps lõpuks uue keskkonnaga kohaneb. Samuti võib laps reageerida aevastamisega uutele lõhnadele, millega ta veel harjunud ei ole. Nina limaskestade turse tõttu võib ta hingata kahinaga, kuid ka see on kohanemisreaktsioon. Leevenduseks võid niisutada beebi tuba spetsiaalse elektrilise õhuniisutiga või kuivatada radiaatori peal niiskeid puhtaid riideesemeid. Ka võib abi olla sellest, kui tilgutad ta ninna paar tilka füsioloogilist lahust mitu korda päevas.

Nahk

on vastsündinu suurim organ. Emaga tihedas kehakontaktis olevad lapsed arenevad kiiremini nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. Vastsündinu nahk on ligi viis korda õhem kui täiskasvanul ja seetõttu on ta ka väliste ärritajate suhtes läbilaskvam. Valge pehme lootevõie on parim loomulik kaitse, mis hoiab nahka haudumast, see imendub ise mõne päeva jooksul. Mida varasematel rasedusnädalatel on laps sündinud, seda rohkem tal lootevõiet nahavoltides on; üle aja kantud lastel ei pruugi seda enam üldse olla. Puhas, normaalne ja terve nahk ei vaja õlitamist ega kreemitamist. Kui aga käe- ja jalalabade nahk on kuiv ja ketendav ning nahas on näha lõhesid, võiksid neid kohti määrida vesialusel beebikreemiga.

Puhas, normaalne ja terve nahk beebil ei vaja õlitamist ega kreemitamist.

Beebi nahal võib leiduda ka ebemetaolisi karvakesi. Need udemed on meenutus looteeast ja langevad peagi ise välja. Huultele võivad mõnikord intensiivsest imemisest tekkida villid. Teisel või kolmandal elupäeval tekivad mõnikord nahale väikesed punased laigud ja vistrikud. Needki kuuluvad kohanemise juurde ja kaovad ilma ravita mõne päevaga.

Naha kollasus

2.–4. elupäevast muutub nahk kahvatumaks ja kollasemaks. Kollaka jume annab bilirubiin, mis tekib punaliblede aktiivsel lagunemisel. Bilirubiini aitab kehast välja viia maks. Kuna aga maksa töö pole veel piisavalt aktiivne, kogunebki bilirubiin kudedesse ja muudab jume kollakamaks. Mõnikord koguneb aga bilirubiini ülemäära palju ja siis on vaja last veidi aidata. Selleks kasutatakse valgusravi ja muid ravimeid, mis aitavad bilirubiini taset organismis alandada.

Füsioloogiline kaalulangus

Vastsündinud kaotavad esimestel elupäevadel kaalu. Kaal langeb, kuna kõhubeebi keha sisaldab palju vett, mis pärast sündi hingamise ja naha kaudu eritub. Kuni 5% kaalukadu esimesel päeval loetakse loomulikuks. Kui lapse sünnist on möödas 48 tundi ja tema kaalukadu suurem kuni 8%, siis pea ämmaemandaga nõu. Vaadake üle beebi toitmise tihedus ja rinnast saadava ühe toidukorra kogused. Paku lapsele tema nõudmisel järjekindlalt rinda! Enamasti hakkab kaal 3.–4. päevast tasapisi tõusma ja jõuab kahe elunädala jooksul sünnikaaluni.

Pissimine ja kakamine

Esimestel päevadel pissib ja kakab laps tavaliselt vähe. Esimest korda peaks ta pissima esimesel sünnitusjärgsel päeval, uriini hulk hakkab suurenema, kui emal suureneb rinnapiima hulk ning laps hakkab rohkem sööma. Esimene kaka ehk mekoonium moodustub juba looteeas ja eritub esimese 48 elutunni jooksul, on mustjas, lõhnatu ega sisalda baktereid. Kui laps hakkab sööma rinnapiima, muutub kaka kollakaks.

Luksumist

oled ilmselt tundnud juba raseduse ajal. Nüüd hoia luksuvat beebit püstiasendis enda vastas või paku talle rinda. Kui see ei aita, siis lihtsalt oota veidi, luksumine jääb ise järele.

Voolus

Esimestel sünnijärgsetel päevadel võib tüdrukutel tupest erituda valkjat limast voolust, mõnikord ka pisut verd. Poistel võivad munandikotid olla turses ja sisaldada tavalisest rohkem vedelikku. See on seotud emalt platsenta kaudu ülekandunud hormoonidega ega vaja ravi. Samal põhjusel võivad nii vastsündinud poiste kui ka tüdrukute rinnanäärmed tursuda ning võib erituda ka pisut valkjat vedelikku. Kõik see on normaalne, aja jooksul alaneb turse iseenesest.