Beebi areng

Emotsionaalne areng ja kõne

Beebid tunnevad nägude ja häälte vastu suurt huvi. Vaata beebit toites ja temaga suheldes talle silma ja räägi rahustavalt. Juba vastsündinu on võimeline õppima, seostama ja meelde jätma. Lapsele meeldib, kui temaga tegeletakse, ning õige varsti on ta võimeline sind jäljendama. Näiteks vaatab kahenädalane laps, kuidas ema huuled torru ajab, ja teeb seda edukalt järele.

Keskmiselt 2. elukuul õpib ta sinuga suheldes naeratama, oma häält ära tundma ja erinevaid häälikuid ning häälitsusi kuuldavale tooma. Ta otsib aktiivselt näost näkku suhtlust sinuga. Keskmiselt kolmekuuselt hakkab tita koogama ja häälega naerma. Umbes sellest ajast on eristatav tema temperament. Keskmiselt 4–5kuuselt hakkab beebi lalisema, moodustab silpe ja vastab sulle, kui teda kõnetad.

Keskmiselt 7–8kuuselt tekivad lalinasse erinevad emotsioonid, mille kaudu väljendab laps oma soove, näiteks kui kõht on tühi. Ta matkib ümbritsevaid helisid ja reageerib muutustele sinu kõnetoonis. Umbes selles vanuses hakkab laps aru saama oma nimest ja sellestki, et ema on eraldiseisev isik; sellega seoses tekivad võõristamine ja emast eraldumise hirm.

Keskmiselt 9–12kuuselt matkib laps silpe ja ütleb tähendusega sõnu ja silpe. Selleks ajaks on välja kujunenud kiindumussuhte tüüp ehk eriline emotsionaalne side lapse ja vanema vahel – see võib olla kas turvaline või ebaturvaline. Viimaste hulka kuuluvad vältiv, ambivalentne ja kaootiline kiindumussuhe.

Nägemine

Sünni järel ei pruugi laps silmi avada, või avab vaid ühe silma. Kuna silmade lihaskond ei ole veel piisavalt tugev, võib ta alguses ka pisut kõõrdi vaadata. Kui turse silmade ümber alaneb, peaks see probleem lahenema. Kui laps kõõritab ka nelja kuu vanuselt, räägi sellest perearstiga.

Esmane suhtlemine käib vastsündinul emaga silmside kaudu. Kuna vastsündinu nägemisvõime on piiratud ja kaugemaid objekte näeb ta üsna hägusalt, on kõige parem suhtlemiskaugus 20–30 cm. See on just paras vahemaa rinnal oleva lapse silmadest ema silmadeni. Kuni 3. elunädalani ei taju beebi värve ja piiratud on sügavustaju. Seetõttu sobivad ümbritsevasse keskkonda kontrastsed värvid ja ümarad vormid. Kui näidata lapsele niisuguseid pilte või mänguasju, saab arendada tema nägemismeelt.

Kõige rohkem meeldib talle vaadata nägusid. Beebi võib pikalt ja põhjalikult uurida sinu nägu ja juukseid, kuid enim näivad talle meeldivat silmad – sinna võib ta oma tõsise ja uuriva pilgu kinnitada tükiks ajaks. Ereda valguse suhtes on lapsed tundlikud, seepärast peaks valgusega harjutama tasapisi; alguses võiks lapse tuba olla hämar.

Kuuenädalaseks saanud beebi silmad teevad enamiku ajast teineteisega koostööd.

Kolmekuuselt tunneb beebi ära kindlad näod ja objektid oma elus ning suudab fikseerida pilku teda huvitavale objektile üsna pikaks ajaks.

Kuulmine

Vastsündinu kuulmine on piisavalt arenenud. Kõhus pole sugugi nii vaikne, kui arvata võiks, peale selle on vastsündinu kuulnud kõhuelu jooksul suurt osa väliskeskkonna helisid ja ta on neid, eriti ema häält, võimeline ära tundma ka pärast sündi. Tugevad helid võivad vastsündinus tekitada valuaistinguga sarnase tunde, ka pidevat vaikset taustamuusikat vastsündinu ei vaja.

Varsti õpib laps eristama temale tähtsaid hääli ja taustal olevaid helisid, seetõttu võib ta näiteks rahulikult magada õdede-vendade kilgete keskel ja samas ärgata ema tasase hääle peale. Lapsega rääkides või lauldes hoia teda enda ees ja vaata talle silma – nii viib ta näo ja hääle paremini kokku ning õpib kiiremini.