Vaktsineerimine tekitab nüüdisajal palju küsimusi. Maailma terviseorganisatsioon WHO ja Eesti naistearstide selts soovitavad lapseootajale järgmisi vaktsiine:
- gripi vastu, kui suurem osa rasedusest kulgeb gripihooajal;
- COVID-19 vastu;
- läkaköha vastu, et kaitsta vastsündinut. Seda on soovitatav teha alates 27.–28. rasedusnädalast, siis jõuavad su kehas moodustuda antikehad ja liikuda platsenta kaudu titani. Sel juhul sünnib laps juba antikehadega. Läkaköha on vastsündinule väga ohtlik, teda läkaköha vastu vaktsineerida ei saa ja ta immuunsüsteem ise ei moodusta antikehi.
Enamasti lähtutakse sellest, et inaktiveeritud ehk surmatud viirusi või baktereid ja nende osi sisaldavaid vaktsiine võib raseduse ajal manustada, näiteks A-hepatiidi, difteeria, puukentsefaliidi, B-hepatiidi, teetanuse, pneumokoki, meningokoki, marutõve vastu.
Ei manustata elus baktereid või viirusi sisalduvaid vaktsiine, näiteks punetiste, mumpsi, leetrite, tuulerõugete, tuberkuloosi, kollapalaviku, HPV (papilloomiviiruse) vastu. Ka ei soovitata rasestumist planeerida enne, kui on möödas kuu nende vaktsineerimisest. Kui rasestud varem, jälgib arst sinu rasedust suurema hoolega.
Kui plaanid minna rasedana reisile, uuri reisinõustamise kabinetist järele, millised vaktsiinid on sihtkohas nõutud. Kui nõutud on elusvaktsiine, loobu reisist.
