Kardiotokograafia (KTG) ehk loote elektroonne jälgimine
KTG on uuring, mis mõõdab nii loote südamelöökide sagedust kui ka emaka kokkutõmbeid. KTG tehakse sulle sünnitusmajja saabumisel ning teatud intervallide järel sünnituse käigus. Loote südamelööke kuulatakse ka käsidoppleriga vähemalt pooletunniste vahedega, sünnituse lõpus sagedamini. Kui on kahtlus, et kõhubeebi ei tunne end hästi, võib osutuda vajalikuks teda KTG abil pidevalt jälgida.
Vaakumekstraktsioon
Vaakumekstraktsioon on operatsioon, mida kasutatakse juhul, kui sünnitegevus väljutusperioodis on nõrk, lootel on äge hapnikupuudus või kui pressimine on vastunäidustatud, näiteks on emal silma- või südamehaigus. Vaakumi abil sündinud lapsel võib tekkida verimuhk peanahale vaakumotsiku piirkonda. See kaob tavaliselt iseenesest.
Episiotoomia ehk lahklihalõige
Sünnituse ajal võib tekkida rebendeid, kuna lapse pea venitab tuppe ja lahkliha, st piirkonda, mis jääb tupeava ja päraku vahele. Väikesed naharebendid paranevad enamasti ise. Rebendid, mis haaravad ka lihaseid, soovitatakse õmmelda, kuna rebenenud lahklihalihased ise kokku ei kasva. Seda tehakse sünnitustoas kohaliku tuimastusega.
Mõnel juhul võib tekkida ulatuslikum rebend, mis haarab ka pärakut kontrollivaid lihaseid, või veelgi sügavam, mis haarab ka päraku või pärasoole limaskesta. Nende kinniõmblemiseks võidakse viia sünnitanu operatsioonituppa ja vaja võib minna anesteesiat. Et ennetada pärakuni ulatuvaid lahkliharebendeid, võidakse teha lahklihasse lõige, mis võimaldab rohkem ruumi lapse pea sünniks. Episiotoomiahaav vajab õmblemist.
Keisrilõige
Keisrilõige on operatsioon, mille käigus laps võetakse emakast välja kõhukatteid ja emakaseina läbistava lõikuse abil. Suurem osa plaanilistest keisrilõigetest sooritatakse spinaalanesteesias ehk seljasüstiga, et vältida narkoosiainete sattumist lapse organismi. Nii on naine operatsiooni ajal ärkvel.
Paljudes sünnitusmajades on plaanilise keisrilõike juurde lubatud ka partner.
Erakorraliste keisrilõigete korral, kui loode on ohus, ei ole alati võimalik seljasüsti teha. Kõhukatted avatakse kas horisontaal- või pikilõikega, emakas emakalihaselõikega ja laps tõstetakse välja. Sama haava kaudu väljutatakse ka platsenta ja haavad õmmeldakse.
Paljudes sünnitusmajades on plaanilise keisrilõike juurde lubatud ka partner, ta viibib naise pea juures ja toetab oma kohaloluga. Kui beebi tunneb end hästi, saab ta ema rinnale kohe pärast väljatõstmist, nii ei jää beebi sünnijärgsest rahustavast nahk-naha kontaktist ilma. Pärast lapse sündi viiakse naine umbes kuueks tunniks intensiivravipalatisse. Tita tuuakse rinnale ka sinna, kuid päriselt koos ollakse hiljem sünnitusjärgses osakonnas.
Üldjuhul lubatakse voodist tõusta järgmisel päeval. Vajaduse korral antakse valuvaigisteid, niidid eemaldatakse neljandal-viiendal päeval ja tavaliselt lubatakse siis ka koju.
