Tee esimene visiit ämmaemanda juurde 7.–9. rasedusnädalal. Ära arvesta nädalaid mitte konkreetsest rasestumisajast, vaid viimase menstruatsiooni 1. päevast. Esimese kohtumise eesmärk on saada tuttavaks, tuvastada rasedus ja kaardistada sinu tervislik seisund.
Esimesel kohtumisel ämmaemand
- paneb kirja sinu pikkuse ja raseduseelse kaalu ning kontrollib vererõhku;
- küsib varasemate haiguste, operatsioonide, allergiate kohta; kui vaja, suunab eriarsti vastuvõtule. Jaga ämmaemandaga kindlasti ka oma vaimse tervise ajalugu;
- võtab tupeproovi, et teha suguhaiguste ja vajaduse korral papilloomiviiruse (HPV) uuring;
- teeb tupekaudse anduriga raseduse tuvastamise ultraheli, et saada kinnitust, kas rasedus on õiges kohas, loote süda lööb ning võib välistada emakavälise ja peetunud raseduse. Ultraheli asemel võidakse rasedus tuvastada ka hCG taseme määramisega veres;
- koostab sinuga ühiselt järgmiste kohtumiste ja analüüside plaani ning broneerib I trimestri kombineeritud sõeluuringu ehk OSCAR-testi aja;
- arvestab välja oletatava emapuhkusele mineku ning sünnituse aja.
Kui rasedus on tuvastatud ja edasine plaan paigas, oledki rasedusega jälgimisel ehk n-ö arvel. Rasedusaegset tervisejälgimist suunab ämmaemand. Tema peab kinni analüüside tegemise aegadest, annab sulle kaasa saatekirjad, saadab vajaduse korral arstide juurde. Normipäraselt kulgeva raseduse puhul kohtud oma ämmaemandaga 8 kuni 11 korda – tavaliselt kord kuus, alates 36. nädalast aga iga kahe nädala järel.
Oma analüüside vastuseid näed patsiendiportaalist digilugu.ee, oluline info pannakse kirja ka rasedakaardile. See on väike paberraamat, mille saad enda kätte enamasti pärast I trimestri ultraheliuuringut. Kanna kaarti lapseootuse ajal endaga kaasas. Seal on kirjas sinu ja su partneri isikuandmed, sinu terviseanamnees, raseduse ajal võetud analüüside vastused, ultraheliuuringute tulemused, kasutatud ravimid ja potentsiaalsed riskid. Kaarti täiendatakse igal visiidil.
