Kui beebi on väga enneaegne, sündinud 22.–32. rasedusnädalal, erineb tema sünnijärgne toitmine oluliselt küpsema vastsündinu toitmisest ning seepärast jäävad ema ja beebi mõneks ajaks haiglasse. Lapse uus üsaväline keskkond, haigused, kaalulangus, organismi väga väikesed toitainete varud ja võimetus ise söömisega toime tulla võivad põhjustada lapsel varjatud nälgusseisundi ja hilisema kasvupeetuse, mis omakorda võib häirida lapse edasist arengut. Selle ennetamiseks toidetakse väga enneaegset titat esimestel nädalatel veenisiseselt, see kindlustab talle vajalikud toitained ja mikroelemendid. Kuid selle kõrval on äärmiselt oluline ka varane suukaudne toitmine.

Enamik enneaegseid, umbes 80%, on sündinud 32.–36. rasedusnädalal. Nemad võivad olla ka ainult suukaudsel toitmisel või vajavad veenikaudset toitmist vaid lühikest aega.

Emapiim on enneaegsele ülioluline. Kui beebi vajab erihooldust ja rinnale ei saa, palu abi ämmaemandalt, kes õpetab sind rinnapiima sõõrutama, et saaksid iga kord, kui oma beebit vaatama lähed, selle kaasa võtta. Rinnapiima võidakse alguses anda maosondi kaudu ja kogused on väga väikesed. Kui beebi lubatakse rinnale, siis paku talle alati rinda, mis siis, et ta on tilluke. Imemine võib talle olla esialgu väga suur väljakutse, kuid proovida tasub alati.

Enneaegsetele lastele on väga oluline regulaarne nahk-naha kontakt ja ema rinnapiim – kui laps veel rinnast ei söö, saad seda sõõrutada ja pumbata. See aitab säilitada ja luua piisavat rinnapiima kogust, kuni beebi on valmis ise rinnast sööma. Kui emal rinnapiima veel napib, antakse beebile lisa, enamasti eelistatakse doonorpiima. Eestis on selline võimalus olemas Ida-Tallinna keskhaiglas ja Tartu Ülikooli kliinikumis.

Haiglast väljakirjutamisel saad kaasa juhised, kuidas last toita. Vajaduse korral soovitab arst lisada rinnapiimale rinnapiimarikastajat, mida saab apteegist retsepti alusel. Kui rinnapiima ei ole, tuleb last toita piimaseguga, mida aitab valida arst või õde. Enneaegse beebi toitmisel võib tekkida rohkem küsimusi kui ajalise beebi puhul, seepärast hoia ühendust ämmaemanda, teile haiglas toeks olnud õega ja arstiga, kes beebit haiglas ravis, ning pea kinni nende soovitustest.

DOONORPIIM JA EMAPIIMAPANK

Doonorpiim on oma ema piima puudumisel või vähesusel parim alternatiiv. See on mõeldud vastsündinutele, kes rinnapiima mingil põhjusel oma ema käest veel ei saa: sügavalt enneaegsed lapsed, raskes seisus olevad ajalised vastsündinud ja beebid, kes on sündinud oma rasedusnädalate kohta liiga väiksena.

Rinnapiimadoonoriks võivad olla kõik terved imetavad naised, kelle laps on noorem kui kuus kuud. Rinnapiima loovutamine on vabatahtlik ja tasustamata. Nakkusohtude vältimiseks tehakse doonorikandidaadile haiglas vajalikud testid. 50% doonoritest on enneaegsete beebide emad. Doonorpiima kogub ja säilitab emapiimapank.

Doonorpiima kasutuselevõtuga on märgatavalt vähenenud enneaegsete laste soolestikuprobleemid, laps hakkab kiiremini suu kaudu sööma, saab kiiremini kuvöösist välja ning ema rinnale. Tänu rinnapiimadoonorlusele on enneaegsete laste intensiivravi agressiivsus märkimisväärselt kahanenud.