Imetamine toetab tita arengut, kasvamist ja tervist väga mitmekülgselt. Rinnapiima on beebil kerge omastada ja seedida ning see sisaldab lapsele kasvamiseks vajalikke toitaineid: valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid. Need on rinnapiimas täpselt õiges vahekorras, seega katab rinnapiim beebi kõigi toitainete vajaduse kuni tema kuuekuuseks saamiseni. Ainult D-vitamiini ei saa laps rinnapiimast piisavalt ja seda peab beebidele alates 2. elunädalast kuni kahe eluaasta täitumiseni iga päev lisaks andma. Sobiv kogus on 400 toimeühikut (TÜ) üks kord päevas.
Rinnapiim toimib ka nagu loomulik vaktsiin, sest sisaldab just sinu lapsele vajalikke kaitsekehi ja kasvufaktoreid. Rinna imemine on beebi lõualuudele ja suulihastele vajalik koormus ning toetab hambumuse kujunemist. Rinnapiim on alati õigel temperatuuril ja puhas, imetamine on emale mugav, selleks ei ole vaja ühtegi abivahendit ja last saab rinnaga toita peaaegu kõikjal.
Imetamine on kasulik ka emale
Imetamine soodustab emaka kiiremat kahanemist ja sinu sünnitusjärgset taastumist. Kui imetamine sujub, väheneb kiiremini ka rasedusaegne lisakaal, sest rinnapiima tootmiseks kulutab organism ööpäevas üle 500 kcal. Imetanud naistel on väiksem rinnanäärme- ja munasarjavähi risk noores eas ja väheneb osteoporoosi risk hilisemas vanuses.
Imetamine loob lapsega erilise lähedussuhte ja on beebi esimene suhtekogemus.
Imetamine loob lapsega erilise lähedussuhte ja on beebi esimene suhtekogemus. Nagu iga suhe, on ka iga imetamise suhe ainulaadne. Mõnel emal ja lapsel sujub see suurepäraselt algusest peale, kuid mõnel võib esimestel nädalatel või hiljem tekkida sellega raskusi. Igale väljakutsele on olemas lahendus, probleemide korral saad tuge ja nõuandeid ämmaemandatelt ja imetamisnõustajatelt. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab toita last esimese kuue elukuu jooksul ainult rinnapiimaga. Kui beebi on kuuekuune, tuleb talle pakkuda ka lisatoitu ja jätkata rinnaga toitmist kuni tema kaheaastaseks saamiseni või kauem, kui see sobib emale ja lapsele.
Piima teke
Rinnanäärmed arenevad ja küpsevad raseduse jooksul, ternespiim tekib rindades juba 16.–20. raseduskuul. Pärast sünnitust suureneb 2.–5. päeval rinnapiima hulk rindades tuntavalt. See juhtub seetõttu, et lapse lähedus ja imetamine tekitavad sinu kehas tugevaid aistinguid ja panevad erituma hormoonid oksütotsiini ja prolaktiini. Need kaks hormooni reguleerivad imetamise õnnestumist, piima hulka ja rinnast väljumist.
Prolaktiin vastutab piimakoguse eest ja vabaneb peamiselt öösiti. Mida tihedamalt beebi imeb, seda rohkem tekib piima. Saad kaasa aidata prolaktiini tekkimisele, kui
- imetad nii tihti, kui laps soovib, vähemalt 3 tunni tagant ja vähemalt 8 korda ööpäevas,
- lubad lapsel imeda nii kaua, kui ta soovib,
- imetad ka öösiti,
- magad piisavalt, sh ka päeval koos lapsega,
- oled palju koos lapsega – puudutad, silitad ja hellitad teda.
Oksütotsiin vastutab piima väljutamise eest rinnast. Näiteks kui lapse nuttu kuuldes hakkab piim rinnast voolama, juhtub see just oksütotsiini toimel. Saad selle hormooni eritumisele kaasa aidata, kui
- lõdvestud imetamist alustades,
- väldid imetades pinget ja stressi,
- mõtled õnnelikult oma lapsest ja tema imetamisest,
- võtad mugava asendi,
- kui vaja, jood sooja jooki.
Oksütotsiini konkurendid on stressihormoonid – näiteks valu, mure või pinge korral ei pruugi piim rinnast väljuda.
Rinnapiim on beebile nii söök kui ka jook
Rinnapiima koostis erineb ühe toidukorra jooksul, ööpäeva lõikes, suvel ja talvel ning muutub lapse kasvades. Näiteks öösiti on piim tihkem ja energiaküllasem, see võimaldab söögikordade vahele jätta pikemaid pause. Imetamise alguses on piim vesisem, seda nimetatakse ka eelpiimaks, ja kustutab imiku esmase janu. Sel ajal imeb laps suure isuga. Kui eelpiim on joodud, muutub imemine aeglasemaks ja piim paksemaks ning rasva ja teiste toitainete poolest kontsentreeritumaks. Seda nimetatakse järelpiimaks. Seetõttu on oluline, et laps saaks enne ühe rinna tühjaks juua ja alles seejärel teise juurde asuda. Esimestel nädalatel paku alati mõlemat rinda, teine rind on justkui magustoiduks. Samuti stimuleeritakse nõnda mõlemat rinda ja piima hulk suureneb piisavalt.
KUIDAS ARU SAADA, ET BEEBI TAHAB SÜÜA?
Esimestel elunädalatel annab vastsündinu sulle märku soovist süüa saada järgmiselt:
- avab silmad ja püüab sulle otsa vaadata,
- liigutab ja sirutab käsi ning jalgu,
- avab ja liigutab suud ning keelt,
- üritab suuga haarata kõike, mis ette jääb.