Viljastumise keeruline tee

Munarakud

Vastsündinud tüdruku munasarjades on olemas kõigi munarakkude alged, uusi elu jooksul ei moodustu. Munarakke on sündimise ajaks ligikaudu 400 000. Naise elu jooksul jõuab neist valmida umbes 400. Murdeea algul, tavaliselt 11–14aastaselt, kui tööle hakkavad hormoonid, valmib munasarjades iga kuu üks munarakk. Munarakud on inimorganismi kõige suuremad rakud ja igaüks neist sisaldab 23 kromosoomi. Munarakkude valmimine kestab kogu naise viljaka ea, enamasti 50.–51. eluaastani, mil saabub menopaus.

Ovulatsioon ja menstruaaltsükkel

Kui munarakk on valminud, väljub ta munasarjast ja vedelikuvool kannab raku munajuhasse. Küps munarakk on kohe valmis viljastuma ning tema eluiga on umbes 24 tundi. Küpse munaraku väljumist nimetatakse ovulatsiooniks. Munarakk, mis ei kohta seemnerakku, hukkub ja väljub tupe kaudu. Viljastamata munaraku väljumist koos emaka limaskesta ja verega nimetatakse menstruatsiooniks.

Küps munarakk on valmis viljastuma ning tema eluiga on umbes 24 tundi.

Menstruatsioon kestab tavaliselt 4–5 päeva. Ajavahemikku menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani nimetatakse menstruatsioonitsükliks. Ovulatsioon kordub umbes iga 28 päeva järel ning toimub umbes 14 päeva enne järgmise menstruatsiooni algust. Seega on viljakas aeg regulaarse menstruatsioonitsükli keskel, enamasti 12.–16. päeval. Valmisolekust rasestuda annab keha märku: su rinnad võivad olla pisut valulikud, alakõhus või -seljas võib tunda kerget pakitsust.

Seemnerakud

Kui poiss saab murdeealiseks, tavaliselt 12–13aastaselt, hakkavad tema munandid seemnerakke tootma. Seemnerakk ehk spermatosoid koosneb kolmest osast: peast, keskosast ja sabast. Seemneraku peas on geneetiline info ning viljastumisel vajalikud bioloogiliselt aktiivseid aineid sisaldavad graanulid. Keskosa vastutab energia tootmise eest ja saba annab liikuvuse, mida on vaja munarakuni jõudmiseks. Seemneraku ülesanne on anda mehele järglane. Selleks on ta väga hästi ette valmistatud, olles liikuv ja kiire: spermi liikumiskiiruseks on arvutatud umbes 3 cm minutis.

Seemnerakk on organismis üks väiksemaid rakke, munarakust umbes 2000 korda väiksem. See-eest on neid rakke palju: ühe seemnepurske ajal vabaneb miljoneid. Emakasse sattunud seemnerakud püsivad viljastamisvõimelised umbes 3 päeva. Heades tingimustes, näiteks emakakaela limaskesta pilukestes, võivad spermatosoidid elada ka kuni 5 päeva ning olla ikka veel viljastamisvõimelised. Seevastu õhu käes kuivab seemnevedelik kiiresti ning seemnerakud kaotavad viljastamisvõime paari tunniga. Organism on suuteline seemnerakke tootma kuni mehe elu lõpuni, ka siis, kui erektsiooni enam ei teki.

Viljastumine

Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine munajuhas. Seemnerakud, mis jõuavad seemnepurskel naise tuppe, liiguvad kiiresti munaraku poole. Kiirus on neile eluliselt tähtis, kuna tupe happelises keskkonnas hukkuvad seemnerakud kiiresti. Läbinud emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Tavaline aeg naise munajuhasse jõudmiseks on umbes 70 minutit, kuid kõige paremates tingimustes, st naise ovulatsiooniperioodil, kulub esimestel seemnerakkudel vaid 5–6 minutit, et jõuda tupest läbi emaka munajuhasse. Liikumisel aitavad seemnerakke nii nende saba kui ka orgasmi ajal toimuvad emaka ja munajuhade rütmilised kokkutõmbed.

Teekonnal tupest munajuhasse on tugevamatel seemnerakkudel märgatavad eelised. Mitusada spermi ümbritseb munarakku ja koos hakatakse munaraku kesti lagundama. Siiski saab munarakku viljastada vaid üks, kõige elujõulisem seemnerakk. Tema pead kattev „müts“ hakkab munaraku toodetava hormooni mõjul lahustuma. See võimaldab spermatosoidi peal tungida läbi munaraku väliskesta. Kui spermatosoid siseneb munarakku, jääb välja saba, mida oli vaja vaid liikumiseks. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Tuumade ühinemisega lõpeb viljastumine.

Viljastatud munarakk, mida nüüd nimetatakse sügoodiks, teeb läbi rea jagunemisi, mille tulemusena moodustub 6. päevaks põisloode ehk blastotsüst. Blastotsüsti pesastumine emakaseinale ehk implantatsioon toimub 6.–7. päeval pärast viljastumist. Pesastunud sügooti nimetatakse juba embrüoks. Nüüd võib öelda, et rasedus on tekkinud ja uus elu on saanud endale kindla kasvukoha.