Sünnituse perioodid

Sünnitus on sündmus – sinule kauaoodatud tähtis päev, sünnituse abistajatele lisaks ka kindlate protsesside jada, millest igal on oma roll beebi kõhust välja aitamisel. Et sünnitusel toimuvat selgemalt kirjeldada, jagatakse see tinglikult kolmeks perioodiks. Perioodide kestused võivad erineda, olenevalt sellest, kas sünnitad esimest või mitmendat korda, ühelt teisele üleminekud on sujuvad ja sageli määratavad alles tagantjärele.

I Avanemisperiood

Selle perioodi varane staadium ehk latentne faas on aeg esimeste regulaarsete tuhude tekkest kuni emakakaela neljasentimeetrise avatuseni. Seejärel algab avanemisperioodi aktiivne faas, mille lõpus on emakakael üheksa sentimeetrit avanenud ja laps saab liikuda vaagnasse. Perioodi lõpus on passiivne faas, mille ajal võib sünnitegevus nõrgeneda, selle lõpus on emakakael täielikult, st kümme sentimeetrit avatud. Avanemisperiood on sünnituse perioodidest kõige pikem: esmassünnitajal keskmiselt 18, korduvsünnitajal 10 tundi. Sünnitusmajja on õige aeg minna aktiivse faasi alguses ehk esmassünnitajal siis, kui tuhud on 1–2 tunni jooksul käinud regulaarselt iga 4–5 minuti tagant, korduvsünnitajal 1–2 tunni jooksul regulaarselt 6–8 minuti tagant.

II Väljutusperiood

Nüüd algab sünnituse kõige suuremat pingutust nõudev etapp, mil laps hakkab liikuma välismaailma poole ja läbib sünnituskanali. Sünnituskanaliks nimetatakse emakakaelast ja tupest tekkinud ruumi. See periood kestab esmassünnitajal 2–4, korduvsünnitajal 0,5–2 tundi. Väljutusperioodi passiivses faasis laskub kõhubeebi sünnituskanalisse, kuid sünnitaja seda veel ei tunne või tajub väga nõrka pressitunnet ja sedagi peamiselt tuhu ajal. Aktiivses faasis on loote pea jõudnud vaagnapõhjale ja algavad pressid, mis kestavad, kuni laps on sündinud.

III Päramiste ehk platsentaarne periood

Sünnib platsenta koos lootekestadega. See võtab aega keskmiselt 30 minutit. Emakas tõmbub kokku, mis tähendab, et sa pead platsenta väljutamiseks veel paar korda pressima.