Emadusmasendus
Pärast platsenta sündimist hakkab platsenta toodetud hormoonide progesterooni ja östrogeeni tase organismis langema. Selle asemel suureneb ajuripatsi toodetava prolaktiini, rinnapiima tekke eest vastutava hormooni tase. Seesugune kiire hormoonitaseme muutus võib põhjustada meeleolukõikumisi – see on tuntud kui emadusmasendus (baby blues).
Ära muretse, seda esineb väga sageli ning see on normaalne seisund, mis mõjutab umbes 50–80% värskeid emasid. See tekib umbes 3.–4. sünnitusjärgsel päeval ning peaks taanduma paari nädalaga. Emadusmasenduse ühtainsat põhjust ei saa välja tuua, see on pigem kombinatsioon mitmest tegurist ja väga suurtest muutustest, mida su keha, meel ja hing on viimase 9–10 kuu jooksul läbi teinud. Küsi oma lähedastelt abi, ole hell enda vastu ning luba endale kohanemiseks aega.
Sünnitusjärgne depressioon
Kui meeleolumuutused püsivad kauem, võib olla tegu sünnitusjärgse depressiooniga. Selle tunnused on ülemäärane tundlikkus, kergesti ärrituvus, ärevus, kurbuse-, nutu-, ängistus- ja peavaluhood, une- ja söömishäired. Mõni naine tunneb üldist enesetunde halvenemist, millele ei oska mingit seletust anda. Sünnitusjärgne depressioon on haigus, mis võib mõjutada kõiki emasid, olenemata vanusest, sissetulekust või haridustasemest.
Sarnaselt depressioonile võib seda algul olla raske ära tunda ja seetõttu võib ravini jõudmine aega võtta. Sünnitusjärgsel depressioonil ei ole ühest põhjust – uuringud näitavad, et see on kombinatsioon geneetilistest ning keskkonnast tingitud põhjustest. Olmest tingitud stress, varasemad traumad, füüsiline ning emotsionaalne pingutus nii raseduse ajal kui ka beebi eest hoolitsemisel, suured hormonaalsed muutused raseduse ajal ning sünnituse järel mõjutavad sünnitusjärgse depressiooni teket.
On hea, kui sul on keegi lähedane, kellega saad oma tunnetest vabalt rääkida.
Naistel, kellel endal või lähisugulastel on varasemalt olnud vaimse tervise probleeme või on naine kogenud eelmise raseduse ajal sünnitusjärgselt depressiooni, on suurem risk haigestuda. Sünnitusjärgse depressiooni tunnused on sarnased emadusmasenduse tunnustega, kuid on tugevamad, süvenevad ajas ning kestavad kauem kui mõni nädal. See võib viia selleni, et emal on keeruline oma beebi eest vajalikul määral hoolt kanda, mis omakorda võib mõjutada ka kiindumussuhte kujunemist ja selle kaudu beebi heaolu.
Sünnitusjärgset depressiooni põevad umbes 7–20% naistest, kuid diagnoosimise ja abini jõuab neist vaid umbes veerand.
Sünnitusjärgne depressioon võib eri allikate kohaselt avalduda juba 1–3 kuu jooksul ning esineb aasta jooksul pärast lapse sündi. Kui naisel on olnud meeleolulangus ja/või depressioon juba raseduse ajal, tekib ka sünnitusjärgne depressioon varem. Ilma ravita võib see jääda püsima aastateks.
Vaimse tervise heaks saad ise mõndagi ära teha. Meeleolu võib parandada füüsiline aktiivsus, hea toetaja beebi eest hoolitsemisel ja võimalus puhata. On hea, kui sul on keegi lähedane, kellega saad oma tunnetest vabalt rääkida. Arutada võiksid ka perearsti või psühholoogiga.
EMADUSMASENDUSE TUNNUSED
Sul võib esineda üks või kõik järgmisest loetelust. Kõik emad on erinevad ning kõik need tunded on normaalsed.
- Oled kurb ja nutad. Võid nutta põhjuseta või nutad täiesti tühise asja peale.
- Oled üldiselt tujukas ja ärritud kergelt. Ärritus võib tekkida ilma erilise põhjuseta või annab selleks tõuke mingi väike või tühine põhjus.
- Ülekoormuse tunne. Püüd hoolitseda oma beebi, enda ja kodu eest ongi väga väsitav ning vajab harjumist.
- Lõksus olemise tunne. Kuna vastsündinud vajavad 24/7 hoolitsust, võib sul tekkida tunne, et oled oma kodus just kui vangis või et sul ei ole enam üldse isiklikku ruumi. Seda eriti juhul, kui beebi vajab palju sinu lähedust ja sagedast imetamist.
- Tunned end haavatava, hirmunu ja/või paranoilisena. Kuna vastsündinu on õrn ja tundlik, võid ülemääraselt pabistada lapse ohutuse pärast. See võib muutuda lausa sunduslikuks. Näiteks käid väga sageli kontrollimas, kas beebi ikka hingab; muretsed palju tema elu ja tervise pärast; kardad, et pillad ta maha; valutad südant rinnapiima koguste ja toitmise pärast; analüüsid kõike, mis puudutab beebit, ega luba kellelgi teisel temaga tegeleda.
- Probleemid magamisega. Hoolimata katkendlikust unest ning üleväsimusest ei suuda sa uinuda, kui selleks ka võimalus avaneb. Osa emasid toob põhjuseks beebi pärast muretsemise.
- Raskused keskendumisel. Sa ei suuda meenutada, mida oli vaja poest osta või kuhu panid käest mõne asja.
- Äärmuslikud kaalumuutused. Ülemäärasest muretsemisest tingitud söögiisu muutused ning liialt kiire kaalulangus võivad põhjustada toitainepuudust ning see omakorda võib tekitada meeleolumuutusi. Kui sa ei söö piisavalt, ei saa su keha piisavalt toitaineid ning häiritud on ka beebi imetamine.
- Ärevuse ja paanikahoogude kogemine. Võid tunda kuumatunnet, ülemäärast higistamist, pearinglust, iiveldust ning tunnet, et ei suuda hingata.
Kui need tunded häirivad sind väga tugevalt või ei möödu esimese kahe nädalaga, siis pöördu abi saamiseks oma ämmaemanda või raseduskriisi nõustaja poole.
