Raseduse jooksul tehakse rutiinsete protseduuride kõrval ka mitmeid lisauuringuid ja -analüüse.

Ultraheliuuring

pakub palju võimalusi hinnata loote arengut ja seisundit. Näiteks kasutatakse ultraheli raseduse varasel diagnoosimisel (lootemuna on emakas nähtav juba 5.–6. rasedusnädalal), raseduse katkemise kahtlusel (loote südamelöögid on ultraheliuuringul märgatavad enamasti 6. rasedusnädalaks), emakavälise raseduse kahtlusel, loote vanuse ja suuruse kindlakstegemisel, mitmikraseduse, samuti loote arengu kõrvalekallete diagnoosimisel.

Esimene ultraheliuuring, kus tuvastatakse rasedus, on perele suur ja tähtis hetk.

Esimene ultraheliuuring, kus tuvastatakse rasedus, on perele suur ja tähtis hetk, näevad ju tulevased vanemad ekraani kaudu esimest korda oma last.

Esimese trimestri kombineeritud sõeluuring ehk OSCAR-test

tehakse 11.–13. nädalal. Selle eesmärk on hinnata ultraheliuuringu (nn kuklavoldi-ultraheli) ja ema vere hormoonuuringu abil loote kromosoomhaiguste ning preeklampsia riske. Enne ultraheli võetakse vereproov. Ultraheliuuringu käigus mõõdab väljaõppe saanud sertifikaadiga spetsialist (kas naistearst või ämmaemand) loote suurust, vaatab üle tema kehaosad ja mõõdab kuklavolti ehk vedelikukogumi paksust, mis jääb loote kuklapiirkonnas naha ja pehmete kudede vahele. Kui vedelikku on palju, suurendab see kromosoomhaiguste ja arengurikete riski. Sel juhul pakutakse sulle lisauuringuid.

Esimese trimestri skriiningu teine eesmärk on hinnata preeklampsia riski. Selleks kogutakse andmed sinu senise tervise, pikkuse ja kaalu kohta ning sisestatakse koos vererõhu mõõtmise ja vereproovi tulemustega tarkvaraprogrammi, mis kalkuleerib rasedusriski. Kui selgub, et preeklampsia risk on suur, soovitab arst sul vastunäidustuste puudumisel alustada profülaktikat väikese aspiriinidoosiga kuni 36. rasedusnädala täitumiseni, samuti jälgitakse kolmandal trimestril hoolikalt loote kasvu ning sinu terviseseisundit.

Teise trimestri ultraheliuuring ehk looteanatoomia uuring

tehakse 19.–21. rasedusnädalal. Selle eesmärk on hinnata loote arengut ja kasvamist. Ajal, mil rasedus on täpselt poole peal, on lapse organid sellises arengufaasis, et arst saab määrata nende arengu vastavust raseduse suurusele. Lapse organite kõrval hinnatakse platsenta suurust ja struktuuri ning lootevee hulka. Selle uuringu ajal on võimalik teada saada ka lapse sugu.

Skriininguga on võimalik avastada umbes pooled organite arengu rikked. Enamik lapsi sünnib tervena.

Kui arst või ämmaemand peab vajalikuks hinnata kõhubeebi kasvamist või heaolu ka hiljem, tehakse kolmandal trimestril ultraheliuuring. Seda tehakse vaid näidustusel: kas on sinul mõni kaasuv haigus, näiteks rasedusdiabeet või kõrgvererõhutõbi, kasvab emakas liiga kiiresti või liiga aeglaselt või on mure kõhubeebi liigutustega, samuti on see vahel vajalik loote asendi määramiseks.