Lahklihahaav. Lahklihale jäänud haavad vajavad paranemiseks rahu ja aega. Väiksema rebendi puhul võid ettevaatlikult istuda juba järgmisel päeval, eelistatult kõva põhjaga istmel. Harjuta aeglaselt voodist tõusmise meetodit: keera end esmalt külili, siruta jalad tasakesi põranda poole ja aja end käte abiga istuli. Hoia haav puhas ja kuiv ning hoolitse selle eest, et õhk juurde pääseks. Enamasti vajab haav paranemiseks umbes 4 nädalat. Lükake seni seksuaalvahekorras olemist edasi.
Kui laps sündis keisrilõikega, hoolitse ka selle haava eest. Hoia haav puhas ja kuiv ning hoidu pingutustest, 2–3 kuu jooksul on raskusi lubatud tõsta kuni 5 kg.
Uriinipidamatus. Esimesel päeval pärast sünnitust võib juhtuda, et sa ei tunne pissihäda. Kuna kõhuseinad on lõdvad, on põiel ruumi ülemäära täituda ja samas on häiritud põie tühjendamise reflektoorne mehhanism. Käi WCs ka siis, kui pissihäda ei tunne. Hoolitse põie tühjendamise eest ka järgnevatel päevadel, kuni keha mehhanismid taastuvad. Abi on vaagnapõhjalihaste harjutustest, täpsemat nõu saad küsida füsioterapeudilt.
Kõhukinnisus. On tavaline, et paar päeva pärast sünnitust ei käi kõht läbi. Kui see on kestnud nii juba kolm päeva, võid kasutada mõnd leebet lahtistit. Kõhukinnisust väldi ka siis, kui sul on lahklihahaav, punnitamine ei lase sel paraneda.
Diastaas. Sünnitusjärgselt taastuvad kõhulihased iseeneslikult 2–3 kuud. Taastumine on kiirem naistel, kes olid enne rasedust ja raseduse ajal kehaliselt aktiivsed. Üheks taastumist aeglustavaks põhjuseks võib olla kõhu sirglihase lahknemine ehk diastaas. See on nähtus, mille korral kõhu sirglihaste vahel olev sidekoeline valgejoon laieneb ja lihaskimbud venituse tagajärjel lahknevad. Ehk märkasid juba raseduse lõpus, et lamavast asendist püsti tulles kerkis naba kohale tugev lihasvall. Seda esineb paljudel. Väldi pärast sünnitust tegevusi, mille sooritamiseks on vaja pingutada kõhulihaseid. Värskel emal ei ole tarvis tõsta oma lapsest suuremaid raskusi. Diastaas ei ole ohtlik, kuid vajab spetsialisti nõu. Kui tunned kolm kuud pärast sünnitust, et kõht on teistsugune, räägi sellest oma ämmaemandale või perearstile.
