Kui lapseootusega kaasnevad sinu tervise või kõhubeebi arengu iseärasused, jälgivad su raseduse kulgu ka eriarstid ja võidakse teha eriuuringuid. Näiteks kui sul on I tüübi diabeet, luupus, reumaatilised haigused või muu kaasuv haigus, jälgib sinu rasedust naistearst ja peale selle käid sa eriarsti juures. Sage on ka jagatud jälgimine, kus mõne visiidi teed ämmaemanda ja mõne naistearsti juurde. Ämmaemanda, naistearsti ja eriarstide vahel käib info jagamine, kus oluline osa on ka sinul. Kui rutiinsel uuringul leitakse midagi tavapäratut, suunatakse sind edasistele uuringutele, et saada selgust ja südamerahu. Näiteks pakutakse riskifaktorite olemasolul loote varast südameuuringut, ka on võimalik vajaduse korral teha looteanatoomia varane uuring juba 16. rasedusnädalal.

Rasedusaegsed uuringud on vabatahtlikud. Ja kuigi meditsiin areneb kiiresti, ei suuda ükski uuring välistada täielikult võimalikke kõrvalekaldeid ega garanteerida terve lapse sündi.

Mitteinvasiivsed loote rakuvaba DNA uuringud

(NIPT ehk non-invasive prenatal testing). Kui esimese trimestri skriiningul selgub loote kromosoomhaiguste suhtes keskmine risk, pakutakse sulle võimalust teha lisavereanalüüs, nn NIPT. NIPT-metoodika ja sellel põhinev Eestis välja töötatud test NIPTIFY analüüsivad loote rakuvaba DNA-fragmente, mis ringlevad ema veres. NIPTIFY uuring tehakse sinu veeniverest võetud proovist ja see on lootele ohutu. Laboris eraldatakse ema verest platsentast pärit DNA-fragmendid ja neid analüüsides saab väga täpselt teada kromosoomhaiguste esinemise tõenäosuse. Näiteks Downi sündroomi avastamismäär NIPTIFY testiga on 99%.

Keskmise riski korral või kui invasiivne protseduur on vastunäidustatud, maksab NIPTIFY eest tervisekassa, kuid selle võib omal soovil ka ise osta. Oluline on teada, et NIPTIFYga ei määrata diagnoosi, see on samuti sõeluuring, lihtsalt täpsem kui tavapärane esimese trimestri skriining.

Invasiivsed loote kromosoomuuringud

Diagnostilised protseduurid, millega uuritakse otseselt loote kromosoome, on looteveeuuring ja koorionibiopsia. Nende puhul võetakse proov kas otse platsentast või looteveest ning neid tehakse vaid kindlatel näidustustel.

Amniotsenteesi

ehk looteveeuuringut tehakse loote kromosoomide uurimiseks, et avastada lapsel sünni eel võimalikke kromosoomhaigusi, ja ka siis, kui lootel leitakse anatoomia ultraheliuuringul arengurike. Uuringu käigus võtab naistearst ultraheli kontrolli all peenikese nõelaga läbi kõhuseina väikese hulga lootevett looteveepõiest, mille sees asub loode. Lootevees leidub loote naharakke ja ainevahetuse jääke. Amniotsenteesi tehakse alates 16. nädalast.

Koorionibiopsia

puhul uuritakse koorioni ehk areneva platsenta rakke. Koorionis leiduvate rakkude kromosoomid on samasugused nagu loote omad. Biopsiat tehes võtab naistearst ultraheli kontrolli all peenikese nõelaga läbi kõhuseina platsentast väikese koetüki. Koorionibiopsia tegemise ohutuimaks ajaks peetakse 12.–13. rasedusnädalat.

Mõlema uuringu puhul on raseduse katkemise oht üliväike, alla 1%. Uuringu tulemuse saad teada kolme nädala pärast. Kui ilmneb, et lootel on kromosoomhaigus, kutsutakse sind geneetiku vastuvõtule ja tema selgitab haiguse olemust ning prognoosi. Selle põhjal saate perega otsustada, kas soovite rasedusega jätkata. Eestis on raseduse katkestamine meditsiinilisel näidustusel seadusega lubatud kuni 21 + 6 rasedusnädalani.

Kardiotokograafia

(KTG) on uuring, millega saab jälgida loote südametööd. KTGd tehakse sünnituse ajal kõigile lapseootajatele, peale selle pakutakse seda uuringut neile rasedatele, kelle loode liigutab tavapärasest vähem, või kui tekib loote kasvupeetuse kahtlus. Normaalne loote südametöö sagedus on 120–160 lööki minutis.

Kardiotokograafia (KTG) on uuring, millega saab jälgida kõhubeebi südametööd.

Alates 41. rasedusnädalast, nn algava ülekandluse puhul, võib ämmaemand suunata sind nädalas paar-kolm korda KTGd tegema, et tagada lapse heaolu. Olgugi et sina võid end hästi tunda, jääb lapsel ruumi emakas aina vähemaks ning KTG annab hea ülevaate, kuidas beebi ennast tunneb.

Glükoositaluvuse testi

(GTT) suunatakse sind tegema juhul, kui veresuhkru tase on normist kõrgem või esineb sul mõni riskifaktor: ülekaal (kehamassiindeks raseduse eel ≥ 30), varasem rasedusdiabeet, diabeet lähisugulasel, varemalt suure sünnikaaluga (> 4500 g) lapse sünnitamine ja/või polütsüstiliste munasarjade sündroom.

PREEKLAMPSIA

Haiguse sümptomite hulka kuuluvad:

  • kõrge vererõhk ja valk uriinis,
  • kiiresti tekkivad tursed kätel, jalgadel või näol, eeskätt silmade all, millele vajutades jääb järele lohk,
  • peavalu, mis ei leevene valuvaigisti võtmise peale,
  • hägus nägemine,
  • tugev iiveldus või ülakõhuvalu.

Ka kiire kaalutõus (2 kg või rohkem nädalas) võib viidata preeklampsia kujunemisele.

OSCAR-testiga on lihtsaim võimalus tuvastada need naised, kel on preeklampsia tekke risk; tänu intensiivsele jälgimisele ja ennetusele aspiriiniga on raskete juhtumite arv vähenenud. Preeklampsiat esineb nüüdsel ajal umbes 2–8% rasedatel.